Aeg on läinud suhteliselt kiiresti ning tänaseks päevaks olen jõudnud Rakveres ära vaadata Top Dogsi ning Meie, mehed. Teie, mehed olete tegelikult täpselt samasugused nagu meie, naised, ainult et millegipärast ei paista see alati välja. Filosofeerima ja arutlema ma ei hakka, kuid ütlen nii palju, et Velvo Väli on uskumatult hull tegelane oma kehastusmisvõimega. Kord nohik-elektrik, kord Gena. Ja iga kord täpselt kümnesse.
Mingil kummalisel põhjusel olen jõudnud Rocca rannas smuutit juua ning kuulata puhkpilliorkestri juubelikontserti, mis oleks olnud palju parem ilma Tallinna Ühisgümnaasiumi segakoorita ja väikeste Revalia poisteta. Palun vabandust, kui keegi ennast puudutatuna tunneb. Veelgi kummalisemal põhjusel on Stroomi rannas hea puu otsas istuda ja jalgu kõlgutada. Tõsi küll, mõnda aega ma enam puu otsas ei turni ja jalgu ei kõlguta, vaid komberdan karkudel ringi, aga see on ju peaaegu sama hea, eks.
Tegelikult ma arvan, et see suvi tuleb ikkagi väga hea..
