Uuel aastal uue hooga

Uus aasta käes ja mina pole terve kuu sõnagi lausunud. Detsembri algus möödus oma tavapärases rütmis. Kuulasime MÜPAs kahte mõnusat muusikalist kooslust, tšehhide Tara Fukit ja soomlaste Svängi ja leidsime vist endale uued lemmikud. Täpsemalt on neist kirjutanud Kirsi.

Maha sai peetud korralik prantslaste sünnipäevapidu, mis päädis läbi linna koju jalutamisega ning kummaliste avaldustega. Pidu oli igati korralik, šampus maitsev ja Lujza on endiselt kõige armsam tüdruk maailmas. Teise peo käigus loputas Kirss rakiga mu läätsi. Päris korralik töö oli

Kool sai kiiresti läbi ja endast midagi tarka kaasa ei andnud. Õpikuid oskan ma ise ka lugeda.

Aga siis saabus jõuluaeg ja koos sellega Ott, jõulud ja linnatuurid. Kolasime mööda Budapesti ringi, käisime Szoborparkis, tatsasime Gellértil, linnuses, maitsesime Nepaali rahvuskööki ja kuulasime Zsolti kontserti. Oli hea ja ilus. Kvaliteetaeg. Jõululaud aga meelitas meid musta leiva, ehtsate verivorstide, kotlettide, suitsusingi ja kalkunifileega. Tehke järele Ja mul on nii hea meel, et kõik olid kohal, kes olema pidid!

Muidugi rumala peaga sai pärnakatele nalja tehtud, et tulgu nad ka külla aastavahetuseks. Raisk, tulidki. See tähendas ainult pidu ja pillerkaart, mille tulemusena on mu tervis puhta kadunud, palavik sunnib teki alla ja kaks sündsat veinipokaali murravad maha.

Põhimõtteliselt on mul öelda veel seda, et aitäh kõigile, kes eelmisel aastal olemas olid, juurde tulid ja endiselt olemas on. Ilma teieta oleks kõik teisiti. Ja teisiti ju ei saa, sest nii on õige. Musidkallidpaid!

Nüüd peaks hakkama lennukipileteid kodumaale otsima, peaks tõlkima nii et silme eest must, peaks pakkima, peaks leidma töö ja tegelikult peaks vist Goldrexi-laksu tegema ning magama kebima.